Meie põllud
Ettevõtte suunitlus on hooldada põllumaid viisil, mis tagab põllumaa väärtuse säilimise ja kasvu.
Selleks ajakohastame pidevalt enda tehnikat ning teadmisi, rakendame põllunduses jätkusuutlikke meetodeid ja investeerime vajadusel maaparandusse.
Käitume vanasõna järgi
“Kuidas põllu eest hoolitsed, nõnda põld sulle tasub“.
Meie metsad
Ettevõtte eesmärgiks on majandada metsi loodussäästlike ja maaelu säilimise põhimõtete järgi, et säilitada mets kui looduskeskkond, aga ka kui töö- ja elukoht tulevastele põlvedele.
Oleme peamiselt soetanud juba varem raiutud metsasid ning teostame neil istutamist ning noorendike hooldamisi. Samuti oleme ostnud küpseid metsasid ning jätkanud nende majandamisega. Kujundame ja kasvatame noort metsa üldjuhul segametsadeks.
Me investeerime metsas maaparandusse, hooldusesse ja uuendusse.
Pärnumaa põldudest on kuivendatud 98%. Mõnel pool on selleks kasutatud lahtist kraavitust, kuid enamasti on rajatud drenaažid. Paraku on kuivendussüsteemid rajatud kümneid aastaid tagasi ning vajavad seetõttu suuremal või vähemal määral rekonstrueerimist või drenaažide lisamist.
2020. aasta lõpus esitasime PRIA-sse teise taotluse toetuse saamiseks. Esimene taotlus hõlmas suuresti põlde, kus vajasid kraavid ja kollektorite otsad rekonstrueerimist ning teede uuenduse käigus teede alla jäänud drenaažid parendusi. Lisaks rajasime suuremal hulgal kruusafiltreid ja parandasime kollektoreid ja drenaaže.
Teisel korral võtame ette põllud, kus kollektorite paigutusel oli arvestatud maapinna reljeefi, kuid omandireformi käigus kinnistute piiride paikapanemisel polnud maa-aluseid süsteeme arvesse võetud. Seetõttu peame tööde käigus koguni 5 kollektorit ringi rajama, sest naabrid on lasknud oma põllumaad võsasse kasvada ja kollektorid on ummistunud. Lisaks rajame ringi ühel põllumaal oleva lahtise kraavituse drenaažide vastu, sest kitsaid kraavitatud põlde on väga keeruline harida. Lisaks tekib iga väiksemagi kraavi puhul veekaitsevööndi kohustus, mis omakorda teeb põllumaa kasutamise peaaegu võimatuks. Tööde järgselt saavutame olukorra, kus drenaažisüsteemide kollektorid hakkavad asuma meie oma maadel ning põllumaad muutuvad uuesti haritavaks ning 9 põllust koosnevast kraavitatud väljast saab 9 ha suurune põllumaa.